Enda ja kahe kahe kaasõppuri essee võrdlusanalüüs

Analüüsin ja võrdlen Katriini, Pireti ja enda  esseed teemal: haridustehnoloogia vajalikkusest ja haridustehnoloogiliste võimaluste rakendamisest õppetöös.

Katriini essee sissejuhatus on sujuv, mainides tänapäeva infotehnoloogia kasutamist, Eesti õpetajate keskmist vanust ning 2006. aastat kui e-VÕTI projekti raames võeti tööle haridustehnoloogid.

Nii Katriinil kui ka minul on kasutatud kirjanduses allikate loetelu, kust on võetud erinevaid fakte ja ka mõtteid. Teksti sees on kasutatud selgesti arusaadavat viitamist. Tundub, et Piret on esseesse kirjutanud enda mõtteid/arvamusi ja kogemusi.


Ühtin Katriini ja Pireti ütlemisega, et tehnoloogia areneb tohutu kiirusega ning nii õppijad kui ka õpetajad "peaks" vooluga kaasa minema. Noorem generatsioon haarab kuidagi kergemini ja hoogsamalt tehnoloogia kasutamist nii õppimises kui ka õpetamises.

Piretiga oleme lahti seletanud haridustehnoloogia valdkonda kuuluvaid mõisteid. Mõned kattuvad ja on ka erinevaid.

Nõustun Katriini ja Piretiga, et haridustehnoloogide tööülesannete hulka kuulub ka e-õppe arendamine/kordineerimine, samas ka nõustamine. 

Piret on lahti kirjutanud haridustehnoloogi tegevused, mille alla kuulub nõustamine ning  E-õppe arendamine ja koordineerimine. Nõustamine mitte e-õppe tasandil, vaid muudes valdkondade, nt. infotundide korraldamine, õpetajate individuaalne nõustamine jne. Enda essees olen viidanud üldhariduskooli haridustehnoloogi tööülesannete ja ametijuhendile, mis on kätte saadaaval haridustehnoloogide võrgustiku kodulehel. Katriin  mainib 2006. aasta e-VÕTI projekti, mil töötati välja rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste haridustehnoloogi tööüleanded. Mõneti on need erinevad tööülesanded, kuid samas ka kattuvad üldhariduskooli haridustehnoloogide ülesannetega. 

Katriin mainib, et Eesti haridusmaastikult võib e-õpe on alles poole peal, kuid kas see vastab üldhariduskooli maastikul? Kaldun arvama, et üldhariduskoolides on e-õpe alles rohkem alguses ehk tükk maad enne "poole peale" jõudmist. Fakte küll ei ole esitada, kuid nö. väikesed (maa)koolid tõmbavad keskmise tulemuse allapoole.


Kindlasti on õpetajal suurte muutuste keerises hea toetuda suunajale ja abistajale ehk siis haridustehnoloogile. Kuid selleks isegi ei pea olema igakord kooli haridustehnoloog vaid ka keegi aineõpetaja, kes juba on mõninga teemaga tuttav, nt. e-Koolis tunni sisestamine vms.

Miks just e-Kooli näide?
Mulle tundub, et Eestis jagunevad koolid enamjaolt kaheks:
* koolid, kus töötab haridustehnoloog või IT spetsialist
* koolid, kus töötab haridustehnoloog ja IT spetsialist

Koolid, kus töötab haridustehnoloog või IT spetsialist on ametijuhendis kohustusteks nii haridustehnoloogi kui ka IT spetsialisti ülesanded. Töö kohustuste hulka võib kuuluda ka e-Kooli administreerimine. Muidugi on ideaalis e-Kool võiks olla nt õppealajuhataja kohustus, kuid tehnoloogia kasutamise tõttu on suunatud, vähemalt minu koolis, haridustehnoloogi ülesannete hulka. 

Pireti töös võimalik samuti lugeda, et nii mõnigi haridustehnoloog peaks tegelema rohkemate asjadega, nt. EHIS-e, eKooli, kooli kodulehe, kuulutuste kujundamise jne, kuid meil kõigil (kolmel) on ühtne arusaam, et need ülesanded ei kuulu haridustehnoloogia pärusmaale.


Piret on otsesemalt vastanud teemale: haridustehnoloogiliste võimaluste rakendamisest õppetöös, kus suunab uurima riiklikku õppekava. Samuti on väga huvitav lugeda tema eelnevaid töökogemusi ja uurida tehtuid töid. Antud teemat ei hakanud enda esseesse lisama, põhjusel tööde rohkus ja erinevate keskkondade kasutus.

Lõppkokkuvõttes võib tõdeda, et kõik oleme arvamusel, et haridustehnoloogia on oluline ja haridustehnoloogi vajadus on olemas ning haridustehnoloogiliste võimaluste rakendamine õppetöös on võimalik ja vajalik. Seda siis nii rakenduskõrgkoolides, kutseõppeasutustes, ülikoolides kui ka üldhariduskoolides.

Haridustehnoloogia vajalikkus ja haridustehnoloogiliste võimaluste rakendamisest õppetöös

Haridustehnoloogia on tehnoloogia kasutamine õppimise ja õpetamise toetamiseks. (Pata, 2011)

Tehnoloogia areneb kiiresti ja igapäevaselt puutume kokku erinevate tehnoloogiliste vahenditega. Siinkohal ei mõtle ainult (nuti)mobiiltelefoni ja arvutit, vaid ka digitaalne fotoaparaat, mp3 mängija, iPod, tahvelarvuti jpm tehnoloogilised vahendid.  

Haridustehnoloogia ei piirdu ainult tehnoloogia kasutamist õppimise ja õpetamise toetamiseks, vaid toetab ka e-õpet ning õppesüsteemide kujundamist/haldamist.

e-õpe (e-learning) - vahendite ja meetodite kogum info- ja kommunikatsioonitehnoloogia  (IKT) rakendamiseks õppeprotsessi, et rikastada kontakt- ja kaugõppe vormis läbiviidavat õppetööd. (Kusmin, 2012)

õpihaldussüsteem (Learning Management System, LMS) on kitsam mõiste, mis tähendab terviklikku õppetöö läbiviimiseks mõeldud vahendit. Tüüpiliselt pakuvad õpihaldussüsteemid järgmiseid vahendeid:

• õppijate kaasamise vahendid (rühmatöövahendid, portfoolid)
• suhtlusvahendid (foorum, jututuba, keskkonnasisesed kirjad)
• õppematerjalide loomise ja edastamise vahendid
• personaalsed töövahendid (kalender, järjehoidja)
• kursuse läbiviimise vahendid (kodutööde haldus, testide läbiviimine, hindamine)
• haldusvahendid (kasutajate haldus, kursuste haldus)

(Põldoja, 2012)

Haridustehnoloogia valdkonnas tegeleb haridustehnoloog.

Haridustehnoloog on pedagoogiline töötaja, kes omab õpetaja ja infotehnoloogi kompetentsi.

(Tipp, 2011)

Haridustehnoloog on kooli IT spetsialisti ja õpetaja vahel olev  isik, kes leiab kahe erineva isiku vahel ühise keele. Mõeldes erinevatele võimalustele, kuidas arvutitunde ja tehnikakasutust siduda eri õppeainetega.

Leian, et iga ainet on võimalik siduda arvutiga, sõltumata õpilaste vanusest, ainest ning ka aineõpetaja oskusest, kuid selleks peab olema põhjendus ja vajadus, et tehnoloogia aitaks vastavat õpiprobleemi lahendada .

Tulemuslik töö ja koostöö saavutatakse kui õpetaja ja haridustehnoloog on kui head koostööpartnerid. Haridustehnoloog ülesandeks on  hoida õpetajal nö kätt pulsil. Vajadusel juhendada õpilasi arvuti taga ning samuti toetama õpetajat õppeprotsessil.

Erinevates koolides (üld-, kutse-, kõrg-, ülikool) on haridustehnoloogidel erinevad ülesanded.

Üldhariduskoolis on haridustehnoloogi ülesanneteks koguda, süstematiseerida ja levitada regulaarselt IKT alast infot. Nõustab kooli töötajaid IKT alastes küsimustes. Abistab pedagooge õpitarkvara leidmisel ja selle kasutusele võtmisel. Nõustab pedagooge digitaalsete õpiobjektide loomisel. Korraldab erinevaid IKT alaseid koolitusi kooli töötajatele. Kogub informatsiooni e-õppe võimaluste kasutamise, sellega seotud probleemide ning vajadustekohta koolis. Korraldab e-õppe toimumist koolis. Koordineerib infotehnoloogia ja teiste õppeainete vahelist integratsiooni. On kursis ja aitab pedagoogidel osaleda erinevates Eestisisestes ja rahvusvahelistes IKT alastes projektides. Planeerib koostöös kooli juhtkonnaga arvutiklassi kasutamist. Täidab IKT valdkonda puudutavaid statistilisi aruandeid. Esindab kooli IKT valdkonda puudutavates küsimustes. Osaleb kooli arendustegevuses ning teeb ettepanekuid koolis infotehnoloogia valdkonnas tarvilike uuenduste algatamiseks. Osaleb kooli arengukava koostamisel. (Maadvere, 2010)

Tehnoloogia annab võimaluse õpilastel olla oma õppeprotsessis erinevates etappides samaaegselt, teha koostööd kaugete maadega kui ka naaberkooliga, avastada uusi asju, milleks klassiruumis võimalusi ei olnud.

Tehnoloogia muutumisega igapäeva elus muutub ka õppimine, rikastades tunnid innovaatilisemaks. Antud olukorrad aga võivad õpetajale muutuda ülejõu käivaks ning olen nendega ühel nõul: Õpetaja ei pea teadma, mis programmiga miskit teha? Kust seda saada? Kuidas kasutada? jne. Nendeks ülesannete täitmiseks võiks olla haridustehnoloog.

Loetud materjalid:

• Pata, Kai. 2011. Haridustehnoloogilised uuringud ja devalvatsioon, 5. slaid [01.10.2012] http://www.slideshare.net/kpata/ifi7056-loeng1
• Kusmin, Marge. 2012. Mida tähendab e-õpe? [01.10.2012]
• https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=295767
• Põldoja, Hans. 2012. Õpihaldussüsteemid [26.09.2012] http://opikeskkonnad.wordpress.com/lugemismaterjalid/opihaldussusteemid/
• Tipp, Varje. 2010. Kes on haridustehnoloog? [29.09.2012] http://et.scribd.com/doc/31144190/Kes-on-haridustehnoloog
• Maadvere, Ingrid. 2010. Üldhariduskooli haridustehnoloogi ametijuhend [26.09.2012] http://et.scribd.com/doc/25866605/Uldhariduskooli-haridustehnoloogi-ametijuhend

1. KONTAKTTUND ----- TÄIENDAMISEL

Kursuse programm

2 KODUTÖÖD! MOODLESSE ÜLESLAADIMINE. ESSEE + ANALÜÜS

VÕRRELDA ENDA TÖÖD TEISTE TÖÖDEGA

(E-kursus on õppeaine või moodul, mis toimub osaliselt või täielikult e-õppe keskkonnas (IKT toel)

Link → Haridustehnoloogia sõnaraamat, 2007)

Õpiväljundid:

Mõistab IKT alase nõustamise vajalikkust ja kasutab efektiivselt nõustamis- ja motiveerimistehnikaid haridustehnoloogia juurutamiseks. 

Oskab ja omab valmisolekut:

• nõustada ja koolitada kolleege uue tehnoloogia kasutamisel; 

• nõustada kooli juhtkonda õpetajate/õppejõudude täiendkoolituse planeerimise alal e-õppe valdkonnas; 

• kavandada ja viia läbi koolitusi kolleegide aktiviseerimiseks tehnoloogiate kasutamisel; 

• nõustada kooli juhtkonda e-õppe ja IKT-ga seonduvate sisekorraeeskirjade koostamisel ja nende täitmise monitooringul; 

• nõustada kolleege uudsete tehnoloogiate ja IKT-põhiste hindamisvahendite arendamisel ja juurutamisel.